Igaüks meist tõlgendab energiat omamoodi. Mõne jaoks seostub see une ja liikumisega, teise jaoks vibe’i või iseloomuga, kolmandale füüsika ja keemiaga, neljandale hoopis võimekuse, teotahte ning jaksuga.

Selge on see, et me kulutame kõik igapäevaselt energiat ja peame mõistma, et see on piiratud valuuta. Just nagu autoga sõites peame vaatama, et paagis ikka kütust (või aku täis) oleks ja ettevõtlusega tegeledes peavad meie tulud ületama kulusid, tuleb ka hoolitseda oma energiataseme eest.

Meie lähtume kolmest energiatüübist ja toome siin all välja, kuidas me ühte või teist energiat tasakaalus hoiame. 

FÜÜSILINE EHK KEHALINE ENERGIA

Sandra: Täiskasvanud inimene vajab 7–9 tundi und, aga meie kiires ühiskonnas, kus on vaja kogu aeg palju teha, kipume tihti varastama seda aega unetundide arvelt. Tegelikult mõjub see just vastupidi, sest kui me ei maga nii palju kui vaja, siis keskendumisvõime väheneb, energiatase langeb ja meeleolu on palju halvem. Käisin kaks aastat tagasi Kene Verniku loengus, kus ta rääkis, kui halb on ajule äratuskella edasi lükkamine väikeste juppide kaupa. Me ehmatame oma aju üles keset unetsüklit, siis laseme uuesti uinuda, siis teeme seda jälle jne. Ma olen seda suutnud teha ka tund aega järjest iga 8 minuti tagant... Kuid ajule on see väga halb ning lõpuks ärgates ei olnud ma üldse välja puhanud. Nüüd teen nii, et panen äratuskella kõige hilisema aja peale, mis on viimane piir. Uni on kõige alus! Ja ma tunnen, et puhkan siis tõesti välja, kui keha saab kätte need unetunnid.

Killu: Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel vajab täiskasvanud inimene vähemalt 150 minutit mõõduka aktiivsusega aeroobset tegevust nädalas. Kiire matemaatika ütleb, et see on umbes 20 minutit päevas. See võib olla näiteks tempokas jalutuskäik, jalgrattasõit, tantsimine, seks vms, mis tõstab pulssi. Mul ei ole autot ja see on mu teadlik valik, sest nii liigun ma füüsiliselt palju enam. Lisaks teen 3–4 korda nädalas jõutrenni, kasutan töötamisel seisulauda, teen liikumispause, venitan hommikuti ja õhtuti jne – seega püüan võimalikult palju liikumist tekitada. Tahan rõhutada, et 150 minutit on tõesti selle skaala alumine ots, eesmärk võiks olla veel rohkem füüsilist aktiivsust.

VAIMNE ENERGIA

Sandra: Uni toetab muidugi ka meie vaimset energiat… Lisaks aga olen sisse seadnud ekraanivaba aja, mil olen eemal kõigest välisest ja infomürast ning keskendun endale, lastele, lähedastele ja lihtsalt olen hetkes. Püüan sellest ekraanivabast ajast (iga päev pärast 18 ja kõik nädalavahetused) kinni hoida.

Killu: Kõlab lihtsalt, kuid pauside tegemine nii tööpäeva jooksul, suhtlusolukorras kui ka üritustel aitab mul hoida vaimset energiat. Oluline on pausi mitte infoga täita, vaid päriselt vaadata pilvi või lakke, sirutada, juua lonks vett – lasta ajul puhata. Salanipp: kui oled seltskonnas või kolleegid tahavad pidevalt su tähelepanu, siis vetsu ei tule keegi segama.

EMOTSIONAALNE, SÜDAME ENERGIA

Sandra: Kaks nippi, mis aitavad mul oma emotsioonidega toime tulla. Esiteks: kui tunnen, et emotsioonid löövad üle pea kokku, siis lähen jooksma, sest liikumine mõjub antidepressandina ja rahustab närvisüsteemi. Teiseks: leppisin endaga aasta alguses kokku, et ma ei reageeri tund aega. Lasen emotsioonil natuke maha rahuneda ja siis vastan või reageerin

Killu: Mind aitab tantsimine. Kõige kiirem ja lihtsam viis oma emotsionaalset anumat täita on see, kui panna peale üks hea tempo ja meloodiaga lugu ning keha selle järgi raputada-loksutada-võdistada-liigutada. Vahel panen kõrvaklapid pähe ja kaon täiesti oma maailma või kasutan head kõlarit, kust muusikat lasta.