Sandra:

Harjumused on minu lemmikteema, sest tean oma kogemuse põhjal, kui palju need võivad muuta mõtteviisi, elukvaliteeti ja heaolu. Lisaks aitavad need alati olukorras, kus asjad ei lähe nii, nagu sa soovid, või sul on rohkem stressi, tööd jms .

Harjumused, mille üle olen uhke:

1. Oskus ennast aidata! Võib tunduda, et see ju pole harjumus, aga tegelikult on, sest see tähendab järjepidevalt tegelemist endaga, et leida viise, kuidas ise ennast aidata rasketel hetkedel. Märksõna on regulaarsus nende leidmisel ja kasutamisel, sest siis muutub asi juba loomulikuks harjumuseks, mille poole saame alati ilma pingutuseta pöörduda.
2. Trenn on miski, mida ma olen peaaegu terve elu teinud selleks, et kaalu langetada. Tegin trenni siis, kui oli vaja paarist kilost lahti saada, ja ka siis, kui oli vaja pärast sünnitust 25 kilost vabaneda. Aga kohe, kui tulemus käes, lõpetasin ka trenni tegemise. Nüüd on see aga saanud minu elustiili osaks, sest ma näen-tunnen, kui hästi see mõjub mu üldisele enesetundele, tujule ja vaimsele tervisele. Trenn on mulle sama loomulik nagu hammaste pesemine!
3. Lugemine! Olin kunagi suur lugeja, aga see harjumus kadus, sest teised asjad tulid peale. Alustasin selle harjumuse sisseseadmisega uuesti viis aastat tagasi nii, et lugesin iga hommik 20 minutit ükskõik mis raamatut. Praeguseks olen kirglik lugeja – loeksin igal vabal hetkel, sest häid raamatuid on lihtsalt nii palju. Lisaks avastan nii palju uut enda ja teiste kohta ning saan justkui elada veel rohkem elusid. Muidugi mõjub lugemine hästi ka meie ajule, sest aitab meil hoida fookust.

PS! Lisaks olen väga uhke, et olen lahti saanud nikotiini ja alkoholi tarbimisest!

Harjumused, millega maadlen:

1. Kofeiin. Ma lihtsalt armastan kohvi! Jah, mõõdukas kohvi tarbimine oleks okei, aga ma kipun liialdama.
2. Ülemõtlemine. Mingitesse mõtetesse kinni jäämine, mis tegelikult mind ei toeta. Õnneks saan nendega nüüd paremini hakkama, aga taban ennast siiski seda tegemast.
3. Ebakorrapärane toitumine. Ma ei suuda kinni hoida söögiaegadest. See omakorda on suuresti seotud siinse esimese punktiga ehk siis kofeiiniga, sest kui ma joon rohkelt kohvi, siis ei lähe mul kõht tühjaks.

Killu:

Kui keegi mainib harjumusi, siis kunagi seostus mul sellega rutiinsus ja igavus, nüüd aga hoopis kindlustunne, selgus, järjepidevus ja rahulolu. Tean, milliseid harjumusi tahan hoida, et ennast füüsiliselt ja vaimselt paremini tunda, ning mida ma pean selleks tegema, et ma järjel püsiksin.

Harjumused, mille üle olen uhke:

1. Hommikurituaal! Viimasel kolmel aastal võtan igal hommikul hetke endale, et päevaks häälestuda. Ideaalis on mul selleks tund aega, aga kui kalender seda ei luba, võtan vähemalt viis minutit. Tegemata ei jäta. Ma tean, kui närvilised ja stressirohked on olnud mu hommikud ajal, kui see polnud minu elustiili osa ning sinna tagasi ma küll ei taha. Rituaal ise on ajas muutuv, hetkel kuuluvad sinna valguslambiga istumine, venitused, märkmiku täitmine ja lugemine.
2. Hingamine. Äreval või keerulisel emotsionaalsel hetkel kasutan hingamisharjutusi, et närvisüsteemi maha rahustada. See on tänaseks nii automaatseks muutunud, et ma ei pea endale isegi enam ütlema: „Killu, nüüd on see koht, kus keskendu hingamisele”, vaid mu keha juba astub selle sammu.
3. Uni. Ma annan endast parima, et magada iga öö 7,5–8 tundi, hoida ühtlast unerütmi ja -hügieeni (pime ja jahe tuba, ekraanivaba aeg enne und jms). Kui tean, et päev venib väga pikaks ja ma ei saa õigel ajal magama minna, siis planeerin järgmise hommiku vabaks, et unetunnid siiski täis saada. 

Harjumused, millega maadlen:

1. Tõmban ennast emotsionaalsetel hetkedel lukku. Üks mu toimetulekumehhanism on endasse tõmbumine ja enda sees emotsioonide-olukordade läbitöötamine. Selles pole midagi halba, aga tahan endaga tööd teha, et suudaksin ka teistele öelda, mis minuga parasjagu toimub. Öelda: „Mul on praegu raske ja ma pole valmis sellest rääkima”, et teine inimene mu kõrval liialt ei muretseks.
2. Instagrami liigtarbimine. Ma vist ei peagi siia väga midagi lisama, sest paljud on minuga ühes paadis. Vahel lähen sinna mingit konkreetset asja otsima, kuid vaatan siis ikka 10–30–45 minuti pärast kella ja mõtlen, kuhu see aeg küll läks.
3. Mõtlen ülesanded keerulisemaks. Mis tähendab, et ma lükkan need pahatihti edasi, tekitades endale stressi juurde. Enamasti on nii, et need ülesanded võtavad tegelikult eeldatust vähem aega ja vaimset ressurssi.